Rõika tööstuspiirkond – peeglitööstus

Aastatel 1792 – 1795 ehitati Võisiku mõisa maadele uus peeglivabrik. Peeglivabriku asukohaks valiti Rõika. Rõikal oli varem olnud vesiveski ja seal oli kergesti võimalik kasutada veejõudu peeglite lihvimiseks. Kuna kohapeal oskustöölisi ei olnud, siis toodi oskustöölised Saksamaalt

 

Mõne aastaga kasvas osakustööliste arv koos pereliikmetega ligikaudu  kahesajani. Kohalik mõisnik kohustus andma veel pärisorjadest talupoegadest 60 töölist. Kõigi tööliste jaoks ehitati ka elamud ja Rõikast kujunes suur küla ja tugev tööstuspiirkond. Peeglitööstus lõpetas oma tegevuse Esimese maailmasõja aegu. Rõika veski aga jätkas tööd täie võimsusega - tehti jahu, saeti laudu, kooti kangast jne. 1938. aastal põles veski maha. Veski taastati kiiresti, aga ei jõutud täisvõimsuseni, sest enne algas sõda. Kolhoosiajal ehitati kolmekordse peeglivabriku majja kuivati. Tööstusettevõtete töö lõpetamine viis ka inimesed Rõikalt ära. Peale kolhooside kadumist kadusid ka töökohad  ja Rõika hakkas kiiresti hääbuma. Praeguseks elab Rõikal kolm-neli inimest (varem rohkem kui 300). Kõik hooned mis, ehitati tööliste elamuteks, moodustasid tervikliku kompleksi koos töösusettevõtetega. Hetkel kõik väärtuslikud, sellele perioodile iseloomulikud hooned, lagunevad ja hävivad järjest. Nendest ei hooli ei omanik ega riik.



Esimene aerulaev peeglite veoks.