AJALUGU

XVIII-XIX sajandil kujunes Kesk-Eesti Võrtsjärve madalik tähtsamaiks klaasitööstuste piirkonnaks. Vana-Põltsamaa mõisa omanik major Woldemar von Lauw, kes oli väljapaistev tööstusettevõtete rajaja, koondas peamise tähelepanu klaasitööstuste rajamisele. Tema initsiatiivil asutati Vana.-Põltsamaa mõisa alale Utsali küla lähedale klaasikoda, mis tegutses juba 1761. aastal. Selle tegevus lõppes 1771.aastal. 1764. aastal asutas Lauw uue klaasikoja Rõika lähedale, Põltsamaa jõe äärde, hiljem oma nime saanud Laashoone metsa. (Sõna laashoone tuleneb klaas-hoonest. Nimetus esineb ka saksakeelsete tekstides-Lasone).

Laashoone tegutses F. Amelungi andmeil kuni 1775.aastani.

Klaasikojas töötasid saksa päritoluga spetsialistid, kes kuulusid Kolga-Jaani evangeelse Lutheriuse kogudusse. Kirikuraamatu andmeil esinevad klaasikojas aastail 1764-1775 järgmised isikud ja nende perekonnad: Glasz-Fabricant Johann Friedrich Briesemeister, aufbläser Jooshep Liphard,  Glasz-Fabricant Johann Georg Drewing ja teised.

Mitmed esitatud perekonnanimed esinevad korduvalt veel XIX sajandil Eesti- ja Liivimaal tegutsenud klaasikodades. Nad kõik elasid siin rändurielu ning olid omavahel mitmekordseis sugulussidemeis.