London

London on kohanimi Põltsamaa jõe ääres. Oma nime on koht saanud pika ja pidevalt tossava korstna järgi, mis asus jõeluhas. Koos tihti esineva uduga  moodustas suits pideva tossupilve selle koha ümber.  Inimesed ütlesid, et nagu Londonis   (pidevalt sudu) ja nii see nimi sündiski.
 

Sellele kohale, Meleskist umbes viie kilomeetri kaugusele, rajasid Meleski klaasitööstuses tööta jäänud klaasimeistrid omale väikese kaasikoja. Käsitsi töötades valmistati meditsiinilisi apteegipudeleid ja -purke. Toodanguga varustati nelja-viit apteeki. Ettevõttes töötas seitse inimest ja ka kaks õpipoissi. Tööd tehti ühiselt ja ka kasum jaotati võrdselt.
 

Põltsamaa jõge kasutati intensiivselt palgiparvetuseks, parvetamine lõppes kümmekond aastat peale Teist maailmasõda. Talvel varutud palgid veeti jõekaldale virna, kevadiste suurvete ajal veeretati need jõkke. Eesti ajal lasti palkidel omasoodu allavett minna, vene ajal taheti palgid kiiresti Tartusse ja seepärast koondati need parvedesse, mis ühendati omavahel. Parved olid kahe- või kolmekordsed. Londonis seati parved ritta ja puksiir vedas need Tartusse. Palgiparved seisid ülevalpool Kivisilda, vahel kuni kilomeetri pikkuselt. Eesti ajal olid Peipsi äärest pärit elukutselised palgiparvetajad, kes tegid oma töö kiiresti ära, Vene ajal parvetasid kohalikud mehed. Peale sõda ehitas parvetuskontor Londonisse palgiparvetajatele maja, mis on ka praegu alles ning seda kasutavad ööbimiseks kalamehed ja matkamehed.

 

Londoni koha ehitas juba tsaariajal mees nimega Brahman, kes tuli luhta elama, marju korjama ja kala püüdma. Mees tegi ka paate ja puunõusid. Maja hävines 1934. aastal tulekahjus.